Meie esivanemad nimetasid seda perioodi, mil loodus on täis jõudu ja viljakust, rõõmukuuks. Ööl vastu 30. aprilli käisid noored majast majja laulmas. Mai päike ja roosi kroonlehtede vannid muutsid noored tüdrukud mehe otsingutel veelgi ilusamaks. Külad valisid ja kroonisid Mai Kuninganna, keda imetleti viirpuu lilledega kaunistatud nišis ning sambla ja lehtedega kaetud “roheline mees”, laulmise saatel nimetati kena poiss ja kena tüdruk “mai kihlatudeks”. Enne karjamaale viimist oli kombeks vedada kariloomi kahe tule vahel, et neid puhastada ja õnnistada.
Maipuu
Paelad, mis sümboliseerivad saatuse ja elu vahelisi seoseid, olid kaheteistkümne paari poolt kootud maipuu ümber. Maikuu korvid, mis sisaldasid lilli ja maiustusi, jäid salaja sõprade ja pereliikmete uksele ning noormehed jätsid oma kallimate akende alla väikesed puud.
Beltane ehk maapäeva peeti sillaks, mis viib kevadest suveni. |